
Meie kunstikoolide õpilaste kujutavakunsti rahvusvahelisele biennaalile ÜLLATAV LEID 26 saadeti 170 tööd 19-st koolist, nende seas 7 kooli Lätist. Pühapäev oli žüriil tegus. Palju oli väga häid töid ja üldine tase kõrge ning näituse valiku tegemine seega keeruline. Näituse avamine koos tunnustus-sündmusega on 11. aprillil.
Filmimuusika kontsert-näitus

![]()

Eelmise nädala sündmuseks Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis oli filmimuusika kontsert-näitus. Kuulda sai mitmeid tuntud ja veidi vähem tuntud palasid filmidest: roosat pantrit hiilimas, Miki-Hiirt marssimas, Kariibi mere piraate möllamas jne.. Muusikaõpilaste esitusi raamisid õpetajate Jelena ja Jekaterina meeleolukad etteasted. Kunstiõpilaste nägemus samade filmide tegelastest ja meeleoludest jääb rahvamaja Ly galeriis vaadata kuuks ajaks. Seal kohtab nii Kõstrit kui krokodill Genat, rott Remyd ja maffiabossi Ristiisast. Tegelaste spekter on lai. Üllatusena olid õpetajad katnud ka laua filmiampsudega, kust võis leida näiteks ämbliku mune ja nõiamütse Harri Potteri stiilis, Tõnissoni krõpsusid, madeleine Downton Abbyst ja veel nii mõndagi ahvatlevat.
Lätis konkursil
Liisa Laube osales 4. märtsil Lätis Marupe muusika- ja kunstikoolis konkursil Wind Stars 2026 Marupe. Liisal läks hästi, ta saavutas III koha. Palju õnne!
Liisat toetas esinemisel kontsertmeister Jekaterina Voznjuk.
Oleme tänulikud Liisa emale, kes kogu logistilise poole organiseeris.
Liisa klarnetiõpetaja on Hannes Altrov
Uued õppetasu määrad
Seoses riiklikult kehtestatud töötasu alammäära tõusuga 946 eurole 1. aprillist muutuvad ka meie õppetasud alates aprillist. Uued õppetasud on järgmised:
Märjamaa valla elanikuna Eesti rahvastikuregistrisse kantud õppurite õppetasu
- Õppetasu ühes kuus ringi ja kunsti- ning muusikakooli eelkooli õpilastele on 7% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast – 66.22 eurot
- Õppetasu ühes kuus põhiõppe õpilastele on 8% töötasu alammäärast – 75.68 eurot
- Vabaõppe ja lisa-aasta õpilastele õppuritele on 10% töötasu alammäärast – 94.60 eurot ning täiskasvanud õppuritele 15% töötasu alammäärast – 141.90 eurot
Teiste omavalitsuste õppurite õppetasu
Teise omavalitsuse lapse ühe kuu õppetasu on 40% töötasu alammäärast – 378.40 eurot
Julgus olla päris

26. veebruaril toimus kohtumine Sandra Sillamaaga, mis oli värvikas ja täis nakatavat energiat. Seekordne kohtumine oli külalise soovil intervjuu vormis, mille valmistas ette Liina Karotamm. Sandra rääkis kirglikult nii enda teekonnast sisemise kindluseni kui laste kasvatamisest. Heal meelel oleks ta neti-nuti minister ja paneks kõigil õhtul kell seitse interneti kinni ja suunaks inimesed omavahel suhtlema. Samuti võiks ta uneminister ning veel mitut muud sorti minister olla. Kõlama jäi kui teed asju oma sisemise veendumuse järgi, mitte teistele meeldimiseks, siis tuleb ka edu ja rahulolu.
Kohtumine toimus projekti “Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolil teenuste parendamine raames”
Vaheajal koolituste lainel
Veebruarikuine koolivaheaeg oli meie õpetajatele vägagi töine ja arendav. Kokku saime osa kolmest koolitusest ning kohtusime ka kolleegidega sõsarkoolist.
23. veebruaril jagas teadmisi-kogemusi Ivica Mägi Autismikool koolitusel “Autistlik ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps koolis“. Meelde sööbisid ATH diagnoosi eripärad. ATH-le omaseid käitumisjooni tunneme aeg-ajalt kõik endas ära, kuid tõelisel ATH-ga inimesel on see seotud tema aju eripäradega ning nõuab vastavat lähenemist ja arvestamist ning toimetuleku mehhanismide õppimist. Koolitus toimus projekti “Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli teenuste parendamine raames”.
26. veebruaril süvenesid muusikaõpetajad koos Kehtna Kunstide Kooli kolleegidega solfedžo õpetamise erinevatesse võimalustesse koolitusel “Praktiline solfedžo ühenduslülina eriala ja teooria vahel”. Koolitas Lembi Mets MUBA-st.
27. veebruaril kogunesime koos teiste valla õpetajatega Märjamaa Gümnaasiumis, et kuulata koolipsühholoogide ühingu esinaise ja Põltsamaa koolipsühholoogi Karmen Maikalu koolitust „Laste ja noorte vaimne tervis“, mis oli jätk detsembri lõpus toimunud koolitusele „Kuidas õpetaja saab aidata iseennast ja kolleegi?“. Kõlama jäi, et me ei tohi eeldada – me ei tea, mis on konkreetse käitumise taga, mis on selle põhjustanud.








